Kuvatud on postitused sildiga Elurikkus ja loodus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Elurikkus ja loodus. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 25. märts 2024

Karukesed meisterdasid rohejuukselised tibud

Lihavõtte pühadeks meisterdasid lapsed plastmunasse väikesed tibud. Muna sisse panime mulda ja külvasime kressiseemned. Vahetult enne pühi said lapsed oma meisterdused koju pühade kaunistuseks kaasa viia. 

 



reede, 15. märts 2024

Karukeste kingitus Räpina aianduskoolile. “100 KINGITUST AIANDUSKOOLILE”

Valmistasime Räpina aianduskoolile juubeliks kingituseks munakarpidest paberi, millesse puistasime kressiseemneid. Valmis seemnepaber. Seejärel lõikasime kuivanud paberist välja sõnad “PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS! ning katsime õnnesoovid mullaga. Kastsime kingitust hoolega ja mõned päevad hiljem tärkasid väikesed taimekesed mullast. 

Kingituse tegemise protsessist valmis video. https://drive.google.com/file/d/198Go2KAEmyOmMMDl2PwC-soVv1VCwld8/view?usp=drive_link



 

kolmapäev, 13. märts 2024

Karukesed uurivad muna

Selel korral panime mikroskoobi alla raagritsika muna ning nägime, et see on laiguline ja ühes otsas on must "mütsike". 



teisipäev, 12. märts 2024

Karukestel käisid külas erinevad putukad

Ritsikate rühma õpetaja Kristi tutvustas lastele kilki, prussakat, raagritsikat ja jahuussi. Lapsed tutvusid nende välimusega ja toitumisharjumustega. Julgemad said neid ka kätte võtta. 




reede, 8. märts 2024

Karukesed uurivad mikroskoobiga

Uurisime lastega, milline näeb välja lepatriinu suurel ekraanil läbi mikroskoobi.




kolmapäev, 6. märts 2024

Ritsikate vulkaani muffinite küpsetamine

 

Vitamiini amps - sibulate mulda tippimine.

 

Karukesed istutavad ja külvavad

Kevade ootuses otsustasime mulda panna sibulad. Pöörasime laste tähelepanu sellele, et sibul ikka õiget pidi mulda saaks. Teisena külvasime kurgiseemned mullaga täidetud väikestesse pottidesse ja lapsed niisutasid neid mõnuga. Meie rühma lapsed teavad, et taime kasvamiseks on vaja valgust, soojust, vett ja toitu. Mullatööde kõrval uurisime lähemalt lepatriinut. Sellel päeval valdas rühmas kõiki mõnus kevadetunne.




reede, 1. märts 2024

Mesimummid

Külvasime lastega eelmisel sügisel ümbrikusse pandud paprika seemneid, tomatiseemneid.

Käisime oma seemnevarusid täiendamas ja avastasime poest palju ilusate lillede seemneid. Muidugi sai neid ka kaasa ostetud. Märtsi esimesel  päeval valmistasime rühma murupead, mille juukseid said lapsed mõne aja pärast ka lõigata. Kõik said endale uhked soengud.

 






neljapäev, 15. veebruar 2024

Siilikesed valmistuvad juba kevade tulekuks. Panime sibulad korvi ja peitsime mulla sisse kurgiseemned. Ootame nüüd kevadet!





kolmapäev, 14. veebruar 2024

Karukesed tähistasid sõbrapäeva

Päev varem valmistasime Lepatriinu rühma lastele sõbrapäevaks küpsiseid, mille kanunistasime šokolaadi ja värviliste suhkrukaunistustega. Sõbrapäeval käisime koos sõpradega diskol ja peale seda oli meil ja Lepatriinudel avatud uste päev - iga laps sai valida, millises rühmas ta mängida soovib.

 


reede, 2. veebruar 2024

Liblikate linnu projekt

 







Karukesed muuseumis

Külastasime rühmaga Tartu Ülikooli Loodusmuuseumit. Lapsed tutvusid giidi juhndamisel erinevate linnu- ja loomaliikidega Eestist ja mujalt maailmast. Palju huvi pakkus Austraalias elav lüürasaba, kes matkib erinevaid kuuldud helisid. Väga huvitav oli kuulata lindu, kes teeb järele auto signaali ja mootorsae häält. 




reede, 26. jaanuar 2024

„Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

Jaanuaris oli Mesimummidel talvine projekt „Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“
 
Lapsed tutvusid läbi projekti jääkaru eluga looduses. Said teada, et jääkaru elab meist väga kaugel külmal põhjamaal. Seal on palju lund ja vähe kasvab vähe puid. Jääkaru oskab ujuda, püüab endale söögiks kalu ja hülgeid. Kahjuks leidub ka meres palju prügi, mida loomad võivad kogemata sisse süüa. Karu ei karda külma ja elab vahepeal jääkoopas. Karuema hoolitseb oma poegade eest ja liigub nendega alati koos. 



Õppefilmide vaatamise käigus said lapsed teada, et põhjamaal elavad ka inimesed ja neid kutsutakse eskimoteks. Eskimod näevad teistsugused välja kui meie, neil on teistsugused silmad, riietus ja eluviis. Nad elavad iglus või hüttides. Iglu on jääst ja lumest tehtud maja. Hüti tegemiseks on vaja loomanahkasid. Süüa teevad eskimod reeglina lõkke kohal ja neile meeldib nagu karulegi kalu süüa. Kalu püüavad nad ise, mitte ei osta poest.
 

Ühistöödena valmisid projektiseinale elusuurune jääkaru, eskimolaps ja plastiliinist iglu. Lastele meeldis vaadata nii õppefilme kui ja multifilme, nad esitasid küsimusi ja püüdsid leida seoseid, arutlesid nähtu üle.