Eesti Vabariik 107

 

 Peipsi äärest Saaremaani,
Läti piirist mereni,
igast lapsest punapõsksest
kuni suure pereni –
kõik see kokku on me kodu,
see on meie Eestimaa.
Kaardi pealt võib ära võtta,
südamest ei kätte saa.

 Koduõuest Tallinnani,
kodukasest metsani,
laulukesest laulupeoni,
tantsust rahvatantsuni –
kõik see kokku on me kodu,
see on meie Eestimaa.
Kaardi pealt võib ära võtta,
südamest ei kätte saa.

 Kaevutee pealt suure teeni,
Narvast Ruhnu saareni,
mustast mullast taevalaeni,
sünnist elu lõpuni –
kõik see kokku on me kodu,
see on meie Eestimaa.
Kaardi pealt võib ära võtta,
südamest ei kätte saa.

 Nõnda kõlasid täna Heiki Vilep'i luuleread, mis kosutasid hinge nii väikesel kui suurel.

 Igaüks meist - nii väike kui suur- kannab killukest Eestit edasi oma südames, mängudes, lauludes. See ongi meie Eesti ja meie vabadus, mida täna tähistasime.

 Kogu Elva Linna Lasteaia pere, 25 rühma, kogunesid Elva Vallavalitsuse ees, et tähistada Eesti Vabariigi 107. aastapäeva suurima paraadiga Elva lasteaedade ajaloos.
Paraadi vastuvõtjaks oli Eesti Kaitseväe kapten Urmo Utsal, kes tervitas lapsi naerulsui ning sisestas oma olemusega julgust mõelda - "kui mina kord suureks saan, siis hakkan ...".

 Julgustavad, rõõmsameelsed ning vabadust tunnustavad kõned pidasid Elva vallavanem Priit Värv, kapten Urmo Utsal ning Elva Linna Lasteaia direktriss Riin Raie.

 Peale paraadi oli lastel võimalik tänu Kaitseliidu Elva malevkonnale võimalik tutvuda ka kaitsesõidukitega, kaitseliitlaste varustuse ning relvadega.

 Kogu sündmus koos oma imeliselt taevalaotuses säranud päikesega, jättis südamesse tõesti kosutava, julgustava ning paremasse homsesse uskuda lubava emotsiooni.

 Aitäh kogu Elva Linna Lasteaia perele!
 Aitäh Elva vallavalitsusele!
 Aitäh Kaitseliidu Elva malevkonnale!

 Elagu Eesti!
 Elagu Elva Linna Lasteaed!

Siilikeste sõbrapäev

Siilikesed käisid 14.veebruar all saalis sõbrapäeva hommikul mänge mängimas. Rühmas mängisime pallimängu „Tunne sõpra.“ Andsime üle sõbrarühmale Rebastele enda kingitused. Sõbrarühm käis meie rühmas mängimas vaba mängu. Siilikesed meisterdasid emmede ja issidele kaardi. 

Sooja kampsuni päev

5. veebruaril võtsid Piilupardid osa Sooja kampsuni kampaaniast. Seoses sellega keerasime eelmisel õhtul radiaatoritel soojuse maha, et energiat kokku hoida. Hommikul vestlesid Piilupardid sellest,  kuidas saab energiat kokku hoida ning ühistööna valmis ilus värvikirev kampsun, mille mustri joonistas robot Tale Bot. Kampaaniale pani ilusa lõpu lõbus mänguhommik saalis, koos põnevate kampsuni mängudega.

Kooslugemise päev

30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva. Selle päeva tähistamiseks kutsusid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Keele Instituut kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema. Kooslugemise raamatuks oli sel aastal valitud Jaan Rannapi raamat “Nublu”. Piilupardid võtsid sellest toredast üleskutsest kinni ja nii kuulatigi õpetaja ettelugemist sellest raamatust. Peale esimese peatüki “Ootamatu külaline” ettelugemise kuulamist joonistasid lapsed oma nägemuse kuuldust.

Taliharjapäeva mänguhommik

 Taliharjapäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril.

Taliharjapäevaga algab kalendripühade rida, mida peetakse talveharjaks ning selle kohta öeldakse, et see murrab talve selgroo.

Üheskoos veedeti mõnus hommikupoolik mängides, tantsides ja lustides.

Lustimine võttis aga nii suure hoo, et lapsed suutsid isegi karu talveunest ülesse äratada!

Õpetaja Katrin kutsus meid kõiki toredale lõunasele meisterdamisele. Eesmärgiks voolida vapratele lastele, kes vajavad ravil olles palju julgust ja vaprust.

Vaprusehelmeste meisterdamine andis hea võimaluse nautida teineteise seltskonda.

Mardipäeva tähistamine

Siilikesed tähistasid 8.november mardipäeva. Arutlesime teemal „Mardipäev.“ Meisterdasime mardipäeva maski ja mardipäeva laulu kuulamine ja tantsimine.

Karukeste halloween

Tähistasime Halloweeni päev hiljem kostüümipeoga. Lastel oli võimalus tulla lasteaeda kostüümis. Hommikupoole said lapsed lustida tantsusammul ja peale seda mõnuleda rühma loodud kinoseansil. Vaatasime filmi “Home” ja sõime popkorni. Hiljem said soovijad lasta teha endale näomaalinguid ja tätoveeringuid. Lastele meeldis päev väga ja juba küsiti kuna uuesti kinolõuna teeme.

Halloweeni tähistamine

 Ritsikad tähistasid seekord saabuvat Halloweeni koos sõpradega Lepatriinude rühmast.

Karukesed ja soojad kampsunid

Võtsime lastega osa rahvusvahelisest sooja kampsuni päevast. Selle päevaga juhitakse inimeste tähelepanu soojusenergia kasutusele ja -säästmisele. Lapsed said teada, et kui keerata rühma radikat jahedama peale, panna soojemalt riidesse, siis on meil ikka soe aga säästame seeläbi soojusenergiat ja hoiame loodust. Et meie laululind ikka soojas oleks, kujundasid lapsed talle selga "mustrilise kampsuni". 

 

„Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

Jaanuaris oli Mesimummidel talvine projekt „Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

 
Lapsed tutvusid läbi projekti jääkaru eluga looduses. Said teada, et jääkaru elab meist väga kaugel külmal põhjamaal. Seal on palju lund ja vähe kasvab vähe puid. Jääkaru oskab ujuda, püüab endale söögiks kalu ja hülgeid. Kahjuks leidub ka meres palju prügi, mida loomad võivad kogemata sisse süüa. Karu ei karda külma ja elab vahepeal jääkoopas. Karuema hoolitseb oma poegade eest ja liigub nendega alati koos. 

Õppefilmide vaatamise käigus said lapsed teada, et põhjamaal elavad ka inimesed ja neid kutsutakse eskimoteks. Eskimod näevad teistsugused välja kui meie, neil on teistsugused silmad, riietus ja eluviis. Nad elavad iglus või hüttides. Iglu on jääst ja lumest tehtud maja. Hüti tegemiseks on vaja loomanahkasid. Süüa teevad eskimod reeglina lõkke kohal ja neile meeldib nagu karulegi kalu süüa. Kalu püüavad nad ise, mitte ei osta poest.

 

Ühistöödena valmisid projektiseinale elusuurune jääkaru, eskimolaps ja plastiliinist iglu. Lastele meeldis vaadata nii õppefilme kui ja multifilme, nad esitasid küsimusi ja püüdsid leida seoseid, arutlesid nähtu üle.