Karukeste vastlapäev

Vastalpäeva tähistasime koos sõprade Lepatriinudega. Otsustasime ühiselt kelgutama minna ja nautida mõnusat talveilma.

Karukesed küpsetasid

Otsustasime linnuprojekti raames küpsetada ussikujulisi küpsiseid. Lapsed lõikasid pitsalõikuriga taignast ribasid ja keerutasid neist väikesed "ussikesed". Märkasime, et mitmed lapsed kasutasid esimest korda pitsalõikurit ja lubasime lastele, et kasutame lõikurit kunagi veel. Peale ussikeste vormumist said lapsed küpsistele raputada suhkrut ja kaneeli ning aeg oligi need ahju panna. Küll maitsesid hästi!

112

 

Liblikate linnu projekt

 

Karukesed muuseumis

Külastasime rühmaga Tartu Ülikooli Loodusmuuseumit. Lapsed tutvusid giidi juhndamisel erinevate linnu- ja loomaliikidega Eestist ja mujalt maailmast. Palju huvi pakkus Austraalias elav lüürasaba, kes matkib erinevaid kuuldud helisid. Väga huvitav oli kuulata lindu, kes teeb järele auto signaali ja mootorsae häält. 

Sooja kampsuni päev

 

Karukesed ja soojad kampsunid

Võtsime lastega osa rahvusvahelisest sooja kampsuni päevast. Selle päevaga juhitakse inimeste tähelepanu soojusenergia kasutusele ja -säästmisele. Lapsed said teada, et kui keerata rühma radikat jahedama peale, panna soojemalt riidesse, siis on meil ikka soe aga säästame seeläbi soojusenergiat ja hoiame loodust. Et meie laululind ikka soojas oleks, kujundasid lapsed talle selga "mustrilise kampsuni". 

 

Siilikesed osalesid Aktsioonis "Sooja kapsuni päev"

Lapsed arutasid Miks seda tähistame? Mida tähendab kliimamuutus? Millepärast toimuvad kliimas muutused? Uued mõisted: Liustik, maanihe, õhusaaste. Vaatasid filmi lõike liustike sulamisest, vulkaanidest. Täitsid töölehte ülemaailmsed kliimamuutused.

Sooja kampsuni päev

Sooja kampsuni päeval alandasime rühmaruumis temperatuuri paari kraadi võrra, eesmärgiga pöörata tähelepanu liigsele energia tarbimisele. Lastel ja õpetajatel olid sel päeval seljas soojad kampsunid või pusad.

„Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

Jaanuaris oli Mesimummidel talvine projekt „Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

 
Lapsed tutvusid läbi projekti jääkaru eluga looduses. Said teada, et jääkaru elab meist väga kaugel külmal põhjamaal. Seal on palju lund ja vähe kasvab vähe puid. Jääkaru oskab ujuda, püüab endale söögiks kalu ja hülgeid. Kahjuks leidub ka meres palju prügi, mida loomad võivad kogemata sisse süüa. Karu ei karda külma ja elab vahepeal jääkoopas. Karuema hoolitseb oma poegade eest ja liigub nendega alati koos. 

Õppefilmide vaatamise käigus said lapsed teada, et põhjamaal elavad ka inimesed ja neid kutsutakse eskimoteks. Eskimod näevad teistsugused välja kui meie, neil on teistsugused silmad, riietus ja eluviis. Nad elavad iglus või hüttides. Iglu on jääst ja lumest tehtud maja. Hüti tegemiseks on vaja loomanahkasid. Süüa teevad eskimod reeglina lõkke kohal ja neile meeldib nagu karulegi kalu süüa. Kalu püüavad nad ise, mitte ei osta poest.

 

Ühistöödena valmisid projektiseinale elusuurune jääkaru, eskimolaps ja plastiliinist iglu. Lastele meeldis vaadata nii õppefilme kui ja multifilme, nad esitasid küsimusi ja püüdsid leida seoseid, arutlesid nähtu üle.

Lote protokoll nr 4

 Protokoll asub SIIN

 Jänkukesed käivad ikka aeg ajalt vaatamas, kuidas meie linna partidel läheb.