Liblikate linnu projekt

 

Karukesed muuseumis

Külastasime rühmaga Tartu Ülikooli Loodusmuuseumit. Lapsed tutvusid giidi juhndamisel erinevate linnu- ja loomaliikidega Eestist ja mujalt maailmast. Palju huvi pakkus Austraalias elav lüürasaba, kes matkib erinevaid kuuldud helisid. Väga huvitav oli kuulata lindu, kes teeb järele auto signaali ja mootorsae häält. 

Sooja kampsuni päev

 

Karukesed ja soojad kampsunid

Võtsime lastega osa rahvusvahelisest sooja kampsuni päevast. Selle päevaga juhitakse inimeste tähelepanu soojusenergia kasutusele ja -säästmisele. Lapsed said teada, et kui keerata rühma radikat jahedama peale, panna soojemalt riidesse, siis on meil ikka soe aga säästame seeläbi soojusenergiat ja hoiame loodust. Et meie laululind ikka soojas oleks, kujundasid lapsed talle selga "mustrilise kampsuni". 

 

Siilikesed osalesid Aktsioonis "Sooja kapsuni päev"

Lapsed arutasid Miks seda tähistame? Mida tähendab kliimamuutus? Millepärast toimuvad kliimas muutused? Uued mõisted: Liustik, maanihe, õhusaaste. Vaatasid filmi lõike liustike sulamisest, vulkaanidest. Täitsid töölehte ülemaailmsed kliimamuutused.

Sooja kampsuni päev

Sooja kampsuni päeval alandasime rühmaruumis temperatuuri paari kraadi võrra, eesmärgiga pöörata tähelepanu liigsele energia tarbimisele. Lastel ja õpetajatel olid sel päeval seljas soojad kampsunid või pusad.

„Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

Jaanuaris oli Mesimummidel talvine projekt „Jääkaru Oskar ja tema sõber eskimo“

 
Lapsed tutvusid läbi projekti jääkaru eluga looduses. Said teada, et jääkaru elab meist väga kaugel külmal põhjamaal. Seal on palju lund ja vähe kasvab vähe puid. Jääkaru oskab ujuda, püüab endale söögiks kalu ja hülgeid. Kahjuks leidub ka meres palju prügi, mida loomad võivad kogemata sisse süüa. Karu ei karda külma ja elab vahepeal jääkoopas. Karuema hoolitseb oma poegade eest ja liigub nendega alati koos. 

Õppefilmide vaatamise käigus said lapsed teada, et põhjamaal elavad ka inimesed ja neid kutsutakse eskimoteks. Eskimod näevad teistsugused välja kui meie, neil on teistsugused silmad, riietus ja eluviis. Nad elavad iglus või hüttides. Iglu on jääst ja lumest tehtud maja. Hüti tegemiseks on vaja loomanahkasid. Süüa teevad eskimod reeglina lõkke kohal ja neile meeldib nagu karulegi kalu süüa. Kalu püüavad nad ise, mitte ei osta poest.

 

Ühistöödena valmisid projektiseinale elusuurune jääkaru, eskimolaps ja plastiliinist iglu. Lastele meeldis vaadata nii õppefilme kui ja multifilme, nad esitasid küsimusi ja püüdsid leida seoseid, arutlesid nähtu üle.

Lote protokoll nr 4

 Protokoll asub SIIN

 Jänkukesed käivad ikka aeg ajalt vaatamas, kuidas meie linna partidel läheb.

Karukesed parte uudistamas

Käisime lastega sinikael-parte uudistamas. Pardid olid väga julged ja tulid meile tere ütlema ja uurima, kas me neile süüa tõime. Karukeste lapsed teavad, et partidele ei või talvel süüa anda, sest nad on tegelikult rändlinnud, kes peaksid Eestist kaugele lõunamaale lendama.

Siilikeste Ahaa külastus

Siilikeste uus projekt „Reis kosmosesse“ viis meid rühmaga Ahaasse keskusesse külastama „Planetaariumit“. Palju avastamis rõõmu pakus aga kogu Ahaa keskus.

Number 3-tuul ja torm!

Lepatriinudel sai number 3 ühiselt selgeks kiirelt nagu tuul ja torm. Lapsed jagunesid kolmeliikmelistesse gruppidesse, loendades järgarve 1.,2.,3.

Iga grupp „kirjutas“ lumele numbri 3 omavalitud viisil, kasutades looduslikku materjali ja lisades juurde erinevat 3 detaili, mis leitud loodusest.

Õpetaja, vaata, see on K

Nt. Murdsin oksa ja nüüd on see number 1

Hiljem lõbus liikumismäng „1,2,3 - tuleb jahimees!„

Vahva oli näha, et lapsed leiavad loodusest seoseid õpituga.